“Mööbel sinu mõõdu järgi,” ütleb enda kohta viis aastat järjest (2018-2022) Äripäeva TOP ettevõtete hulka jõudnud Velma Mööbel. Asutatud 1997. aastal, on nüüdseks kasvanud üheks suurimaks eritellimuste tootjaks Tartus. Velma mööbel on hinnatud nii tänu oma kõrgele kvaliteedile kui ka kohalikule päritolule: kõik ettevõtte osanikud on eestlased, kogu toodang valmib samuti Eestis. 2019. aasta Eesti mööblitootjate edetabelis tunnustati neid auväärse teise kohaga, 2020. aasta märtsis avasid nad uue tootmishoone Vahi tööstuspargis. On olnud häid aegu, on tulnud üle elada keerulisemaid.
Uus tehas ja covid
Maailm läks covidi tõttu lukku 2020. aasta märtsis, just siis kui Velmal uus tehas valmis sai. “See oli suur ehmatus, sest sa oled just tehase avanud, väga palju kulutusi teinud ja loodad, et elu hakkab uue hooga pihta ja siis tuleb selline tagasilöök, tellimused langevad. Olime planeerinud, et kolimise ajaks jääb tootmine mingiks ajaks pausile, pluss kolimise kulud. Oli vaja värsket raha peale saada, ja siis pööratakse maailm põhimõtteliselt lukku. Meil on ka mööbli paigaldusteenus, aga kui liikuda ja kohale minna ei ole võimalik, siis on keeruline,” meenutab Veljo Kiigemägi, Velma asutaja ja juht. Kui paar aastat kestnud viirusepuhang läbi sai, lootsid kõik, et nüüd läheb paremaks. “2022. aasta veebruaris algas Ukraina sõda, jällegi pöörati maailm pahupidi. Ja nüüd jälle. Ütleme nii, et juba hakkab selline vaikne kohandumine nende paukudega. Ega ei looda enam, et varsti läheb paremaks. Lihtsalt tuleb elada nii, nagu praegu on. On vaja igapäevast tööd teha, uusi väljakutseid lahendada.”
Eksport ja koduturg
Velma on spetsialiseerunud eritellimusmööblile. Mida tellitakse, seda tehakse. Ja tehtud on koolimajadele, hotellidele, laevadele, haiglatele. “Üheksakümmend protsenti käibest tuleb sealt, lisaks köögisektor. Paljud äriettevõtted on hakanud tööruumidesse kööke ehitama, aga ka näiteks kaitsevägi: “Varsti hakatakse ehitama ühte objekti, kus hulga kööke sees,” räägib Kiigemägi. “Kogemus ja oskus kööke teha on meil päris heal tasemel.” Seda kinnitavad ka kliendid, kes Velmast just nimelt köögilahendusi tellinud. Mõnda aega oli Tartus isegi salong, kust mööblit tellida sai. Tegelikult oli see teine katse salongi pidada, aga sellest hiljem.
Kui Eestis on tehtud mööblit ehitusettevõtetele Merko ja Embach, siis alles eelmise aasta lõpus lõpetati tellimustega Lapimaale. “Ja Islandile teeme palju, tegime eelmisel aastal suurele haiglale, büroohoonele, kaubanduskeskusele. Samuti ühe Taani meditsiiniettevõtte kontorile.”
Kuidas töötajatega lugu on, kust töökäsi saada? “Eks me otsime, paneme töökuulutused üles. Oskustööline peaks olema, aga kui neid võtta ei ole, siis selekteerime mingite omaduste järgi tööle soovijate hulgast välja ja proovime selliseid inimesi leida, keda on mõtet koolitada. Kutsekooli omad meieni ei jõua, kuhugi nad süsteemist kaovad. Praktikal ikka käivad, tänagi on üks poiss, aga peale lõpetamist…”
Algus
Aga kuidas mööbli tegemine alguse sai, kust üldse tuli selline mõte? Taasiseseisvunud Eestis 1990.-tel äritegevusega alustanutest mitmed on öelnud, et hakkasin kodus kööginurgas tegema. Veljo Kiigemägi algus oli teistsugune: “Sai Tartusse kutsekooli tuldud, alustasime hoopis köökide paigaldusega. Sõbrale toodi Taanist köök kohale, need olid tookord super kallid, väga vähesed jõudsid osta ja siis oli vaja paigaldusteenust. Hakkasime paigaldama. Nõukogude ajal tehti kuskil Rakvere kandis mingisuguseid köögikapikesi, mis olid väga primitiivsed. See, mis Taanist Eestisse toodi, seal oli ikka väga suur vahe. Varsti vaatasime, et oleme nüüd neid uhkeid kööke juba nii palju näinud, et oskame ise teha. Ja hakkasime kolmekesi tegema, rentisime ühe väikese töökoja. Kopeerisime paremaid konstruktsioone, hakkame tegema natuke parema kvaliteediga ja pakkusime põnevamaid lahendusi. Algselt jah, esimesed tööd olid köögid, siis laienesime muu mööbli peale. Varsti tulid Soome kliendid, hakkasime kaupluse sisustusi tegema. Ja nii ta läks. Me väga pikalt köökide peale ei jäänud, kuigi meil oli ka alguses mõnda aega müügisalong, ühe kodumasinate müüjaga ühine, see oli meie esimene katse salongi pidada.”
Digitaliseerimine
Uuema aja märksõnad on automatiseerimine, digitaliseerimine, robotid – nii ka Velmas. “Hetkel käib meil ettevõttes Monitor ERP juurutamine, see on alates märtsist võtnud ära palju aega ja kulub veel.” Rootsi juhtiv tootmisettevõtete ressursside planeerimise süsteem Monitor ERP-i on standardiseeritud süsteem, mis aitab ettevõtetel vähendada kulusid ja tegutseda tõhusalt. Tuhandete protsessi-, tootmis- ja juhtimistasandi juhtide sisendiga on programm kujundatud tööstuse ekspertiisist lähtuvalt. Programmil on ulatuslik funktsionaalsus, et muuta süsteem võimalikult ligipääsetavaks ja hõlpsasti kasutatavaks. On jagatud moodulite vahel: tootmine, ost, müük, ladu, aja raporteerimine ja raamatupidamine. Koos moodustavad need ulatusliku tugisüsteemi enamiku tootmisettevõtte protsesside ja töövoogude jaoks.
Veljo Kiigemägi: “Algus on olnud natukene üle kivide ja kändude, sest kogu kollektiiv peab suutma sellega kaasa tulla ja kohaneda, mitte ainult kontor. Ka reaalselt platsi peal peavad inimesed seda tegema – raporteerima, tööülesandeid alustama ja lõpetama arvutis. See on ettevõtteülene. Selleks tarbeks lõime oma arendustiimi ehk siis arendusjuht ja kaks inimest lisaks, ilma selleta ei ole neid asju võimalik teha. Kunagi aastaid tagasi alustasime oma esimese ERP Monitoriga, aga siis tegime selle vea, et ei määranud inimest, kes oleks eestvedaja ja peakasutaja. Tookord suutsime rakendada ainult väikese osa programmist ehk siis ainult tootmise mooduli. Nüüd tuli versiooniuuendus ja leidsime, et on õige aeg teha ära täisdigitaliseerimine, rakendada kõiki mooduleid. Õppisime eelmisest korrast, seekord määrasime inimesed, kes veavad seda asja. Tundub, et nüüd õnnestub. Igal juhul juhtkond peab kõik kaasa tegema, oma põhitegevused natuke kõrvale panema mingiks hetkeks, muidu ei õnnestu. Seda võib kohe kõigile öelda, et kes tahavad proovida teistmoodi teha, siis ärge tehke.”
Klaster ja koostöö
“Velma Mööbel keskendub eritellimusmööbli loomisele just äriklientide jaoks – olgu selleks kontorid, äripinnad või avalikud ruumid. Meie eesmärk on pakkuda lahendusi, mis sobituvad täpselt teie ruumi ja vajadustega, tuues esile selle eripära ja funktsionaalsuse. Meie tööviis põhineb usaldusel ja koostööl. Iga projekt saab personaalse lähenemise – alates disainist kuni teostuseni. Täpsed mõõtmised ja kvaliteetsed materjalid tagavad kestva tulemuse. Kasutame kaasaegseid tootmistehnoloogiaid, sealhulgas CNC-masinaid, et tagada täpsus ja efektiivsus. Meie meeskond hoolitseb professionaalse paigalduse ja vajadusel ka järeltööde eest. Oleme teinud mitmeid erinevaid projekte – kontorilahendustest kuni keerukamate äripindade sisustusteni,” tutvustab ettevõte end Kagu-Eesti puiduklastri lehel. Veljo Kiigemägi sõnul on selline organisatsioon nagu klaster sellises maanurgas hädavajalik. “Organiseeritud tegevused, kooskäimised, ühisüritused. Messid ja ettevõtete külastused nii Eestis kui mujal maailmas. Ja koostöö! Kõik on asjalikud liikmed ja partnerid, hea on kohe võrgustikust küsida, kui midagi vaja. Tead, kes millega tegeleb, tead inimesi.”
Kiidusõnadega puiduklastri tegevjuhi Hille Lillemägi aadressil ei ole Kiigemägi kitsi. Nii mõnigi kord on tõdetud, et õigem oleks öelda juba Eesti puiduklaster, sest klastrisse kuuluvaid tootjaid ja toetajaliikmeid on üle terve Eesti, Virust Võruni. “Jah, see seob ja loob ühtsustunnet, me usaldame siin üksteist ja ettevõtteid.”
Pere ja hobid
“Meil on kollektiivpuhkus, juuli lõpp ja augusti algus. Suveperioodil kolm nädalat ja talvel jõulude ajal üks nädal. Kollektiivpuhkus võimaldab kõigil puhata, ka meil. Varem proovisime libisevat graafikut, aga ega ise puhata ei saanud, sest kogu aeg oli vaja mingite asjadega tegeleda,” räägib Kiigemägi. Kas tal on vabal ajal aega tegeleda ka mõne hobi või harrastusega? “Nojah, rohkem ikka spordi poole kaldu, oleneb mis ilm parajasti väljas on, vastavalt sellele saab teha. Praegu on hea joosta, talvel suusatada. Mulle meeldib teha hommikul vara asju, kuuest üles ja hakkab kohe pihta. Kui ilmad on head, siis rattaga tööle, üks ots on 13 km. Koju võib olla natuke suurema ringiga, päeva peale saab kokku sellise mõnusa sõidu. Vahepeal käime teatris, lapselaps on väike baleriin, käime teda vaatamas. Lapsi on mul viis ja lapselapsi praegu seitse. Potentsiaali on veel,” naerab Kiigemägi.
Tekst: Liana Allas
