Ühe pankroti mõju. Ettevõtjad avaldavad arvamust riigi, poliitika ja maksude kohta

22. veebruar 2026

Helsingi ringkonnakohus kuulutas 10. veebruaril 2026 kell 12.00 välja Indoor Group Oy pankroti, kellele kuulusid Asko ja Sotka kaupluste tegevus, veebipoed ja kaubamärk. Pankrotihaldur on algatanud ulatusliku ülevõtmisprotsessi, mis hõlmab muuhulgas Indoor Group Oy varasid, süsteeme ja protsesse. Pankrotihalduri esialgse teabe kohaselt oli ettevõttel pankroti ajal tuhandeid kliente. Ka Lõuna-Eesti mööblitootjate hulgas on mitmed pika ajalooga mööblitootjad, kellele Indoor Group OY on olnud pikaaegne koostööpartner. Kuidas selline teade neid mõjutab? Ja mida nad arvavad praegustest maksudest ja poliitikast?

Pankroti mõju ettevõtlusele ja tööstusele

„See pankroti mõju on Eesti riigi töötlevale tööstusele suur. Tänu sellele tuleb koondada inimesi paljudes ettevõtetes, kes tootsid nii komponente kui valmistoodangut.”

„Võrumaal, Põlvamaal on mitmeid ettevõtteid, kes said rahaliselt kahju.”

„30 aastat oli meie suurim koostööpartner. Pankrotiga kukkus pool tellimustest ja sissetulekust.”

“Me kukkusime ikka kõvasti, meil jäi saamata tuhandeid. Meil on siin mitu kriisikoosolekut olnud. Ta oli meie jaoks suur ostja, ja juba aastakümneid.”

“Eks need esimesed märgid olid juba sügise, talve poole. Tegime graafikud, maksid kenasti. Siis tuli graafik, aga  makset enam ei tulnud. Nüüd siis pankrot, ei ole meeldiv.”

“See oleks võinud sellel karmil ajal olemata olla. Aeg on niigi raske, alles kakeldi selle miinimumpalga pärast. Alampalga tõusuga kaasneb ju kõikide maksude tõus. Võite ainult ette kujutada, kui “hea” on olla praegu firma. Kuidas peaksid firmad ellu jääma?”

“Pluss küttekulud ja kõik muu. Tegelikult on Eesti tööstusel ikka väga raske. Me oleme väga palju otseselt seotud Soome poolega, ja seni kuni neil läheb kehvasti, läheb meil ka. See on vana tõde. Soomes praegu ehitus seisab, suured firmad kukuvad ära. Kui Soome majandus hakkab õitsema, siis on ka meil lootust, mitte enne.”

“Õnneks ei ole Soome ainuke turg. Aga ka USA on nüüd ebakindel, Trump teeb ühel päeval ühe otsuse ja teisel päeval teise. Kui õhtul magama lähed, siis hommikul ei tea, mis vahepeal muutunud on. Trumpi tollid panid vahepeal turu seisma, keegi ei ostnud. Kui ta tõmbas tollid maha, siis hakkas jälle kaup minema.”

Ettevõtjate hinnang riigi maksupoliitikale ja majanduskeskkonnale

“Ma meie valitsusest ei taha enam mitte midagi kuulda. Kõik räägivad mingist keskmisest palgast. Mis kuradi keskmisest palgast, kui riigisektorist saab palka ametnike armee suurusjärgus 330 000. Ülejäänud saavad palka mujalt, aga keskmist palka arvestatakse niimoodi, et riigisektoris igal aastal tõuseb palk vastavalt elukalliduse indeksile. Ja see kujundab keskmise palga. Aga meie ei jõua sammu pidada. Kes meist jõuab siin Võrumaal maksta keskmist palka?”

“Võtke töötleva tööstuse keskmised palgad, vaat see on tööinimese keskmine palk. Aga mitte nii, et nad võtavad riigisektori sisse ja siis ütlevad, et Eesti keskmine palk on sihuke. Kuskohas? Võib-olla Harjumaal või Tallinnas.”

“Riigi-isadest mitte kedagi ei huvita mingi firma siin kusagil Võrumaal. Kõik tahavad ainult maksusid tõsta – raha on vaja, tõstame maksusid. No tõstke, aga kui kogu tööstus niimoodi tagant ära kukub, siis ei ole seda sihukest riigisektorit ka enam varsti, eksju?”

“Ma olen hästi tige selle peale, et võeti see astmeline tulumaks ära. Need inimesed, kes saavad miinimumpalka või õige natuke kõrgemat – nad ei võida mitte sentigi. Michal räägib, et issand, kus me tegime, inimesed võidavad 100 eurot. Kes need võidavad? Ma saan aru, et riik saab eksisteerida, kui me maksame makse. Meie firma maksab ausalt makse juba aastakümneid. Aga nii hullu aega pole varem olnud.”

“Ma võtan mütsi maha kõigi ees, kes praegu ettevõtlusega tegelevad. Ükskõik, kas sellel firmal läheb hästi või halvasti – ma teen suure kummarduse ja viin kirikusse küünla, et nad välja rabeleksid.”

Nii raske kui praegu, pole varem olnud. Isegi mitte 1990-tel, kui pangast ei antud laenu, aga raha oli vaja. Tegime 13-14 tundi tööd, et hakkaks edenema. Firma on kasvanud nii uhkelt ja nüüd tõmbab riik vee peale.”

“Riik võib ju makse tõsta, aga kui firmad uksed kinni panevad, kust see maksuraha siis tuleb? Kas ainult nendest IT-firmadest või noh, ütleme nendest pehmetest aladest? Oleks pidanud jääma maksuküür. Ma ei oska muud öelda, kui et meie riik on nii rikas, et kaotas maksuküüru, millega läksid riigieelarvest miljonid. See oleks võinud jääda riigile.”

„Oleks võinud lasta toidukauba käibemaksu alla, et vaene inimene, kes miinimumpalka saab, suudaks toitu osta. Minu teada on tänase päevani Soomes ja igal pool mujal toidukaupadel teine käibemaksumäär. Riigikaitset on vaja tõsta, ma saan aru, aga võtnud siis see küüruraha riigikaitsesse. Pangu maksuküür tagasi, võtku raha tulumaksu arvelt ja lasku toidukaupade käibemaks alla, selline on minu ettepanek.”

„Mujal maailmas oleksid inimesed selliste küttehindade ja maksupoliitika peale juba ammu tänaval. Eestlane … ei tea, kui hulluks peab minema, et sellel ka lõpuks kannatus katkeks. Kurb on see, et riiki mitte mingil moel ei huvita, kuidas saab hakkama ettevõtja. Pigem on suund sinnapoole, et kogu ettevõtlus välja suretada. Ainult et – kes lõpuks seda riigiaparaati ja neid ametnikke üleval hakkab pidama, kui maksuraha enam ei laeku?”

 

Kolme Indoor Group Oy pankrotist mõjutatud Eesti ettevõtja arvamused pani kirja Liana Allas

NB! Kommentaarid on teretulnud, lisame need siia artikli alla. Kommentaarid saata info@puiduklaster.ee

Foto on võetud Sotka kodulehelt