“Tehase omanik olla tundus nagu päris seksikas”
Nii arvas Karksi-Nuias kasvanud ja ringiga kodukohta tagasi jõudnud Meelis Rull, kui üks tuttav jurist talle pankrotistunud tehast soovitas. “Kui hiljem saad teada, kui kallis hobi see tegelikult on, siis enam nii seksikas ei ole.” Tänane Kase Factory tehas on välja kasvanud endisest Tartu Plasttoodete Katsetehasest, millega 1975. aastal liideti Karksi-Nuias asuv puidutöötlemine. Kase Factory OÜ asub 2,66 hektari suurusel kinnistul Karksi-Nuias Lõuna-Viljandimaal, tootmis- ja laopinda on ligikaudu 7500 ruutmeetrit.
Kase Factory toodang
Alustati täispuitmööbli tootmisega, edasi tuli saunamaterjal. See sai põhitoodanguks, lisandus laineline laud, põrandamaterjal. Meelis Rull: “Teadmised olid turul olemas, võtsin selle lisaharuks. See ei ole põhikäive, vaid selline nišikas. Põhimõtteliselt on see üks maailma kallimaid põrandaid, sest ta on tehniliselt nii keeruline. Iga detail on eraldi toode – mitte ühtegi puujuppi ei ole täpselt teist samasugust, aga laine peab kokku minema. Kõigepealt tuleb klient hinnaküsimisega, saadab oma ruumide joonised. Meil joonistatakse põrand valmis, teeme vastavalt sellele hinnapakkumise. Jah, me müüme unikaalsust, sest sama asja sirge äärega võid sa saada igast ehituspoest. Lainelisel põrandal on iga detail unikaalne, ja seda sõna otseses mõttes. See teeb ta keeruliseks ja kalliks.”
Klientide vähesuse üle Rull väga ei kurda, pigem seab kahtluse alla iseenda müügioskused.
Teine tubli müügiartikkel on saunamaterjal – standardmaterjalidest eritellimuseni. Näiteks on Primewood materjal iglusaunades – jah, just nendes, mille on avastanud maailmakuulsused – David Beckham, Gordon Ramsay, Hollywoodi megastaari Matthew McConaughey abikaasa Camila Alves. Kõik iglusaunad, mis kliendid ostavad, omavad meie tooteid.”
Kõik ekspordiks? “Jah, eesmärk on saada 100% eksporti, praegu on see kuskil 60-75%” Meelis Rull on natuke uurinud tehase varasemat ajalugu ja avastanud, et tema vanaisa töötas kunagi sealsamas saekaatris ja ema on tehases mänguasju kokku pannud. “Nüüd olen otsapidi ise seal.” Ja tehas ei ole veel sugugi valmis! “Ma mõtlen, et mul on seal paarkümmend aastat veel toimetamist, siis äkki saame valmis ka. Ma ostsin ühe kompleksi sinna veel, see on mingi kolm korda suurem.”
Kogukonna hing
Puidualast haridust Meelisel ei ole, küll aga on tal majandusharidus Tartu Ülikoolist. “Ma vahepeal elasin Tallinnas, ülikooli ajal mingi aeg olin korraks Norras ja siis peale ülikooli USA-s”. Ringiga mujal maailmas käidud ja tagasi kodukanti?
“Ma üritan tegeleda võib-olla natuke liiga paljude asjadega, aga lihtne filosoofia on, et ela seal, kus sulle meeldib ja kui sa teed seda nii, et seal saaksid ka teised sama mõttemaailmaga inimesed mõnusalt elada, siis ongi juba väga äge elukeskkond.”
Rull räägib, mille poolest Karksi-Nuia eriline on: “Ta on kõikidest eelistest ära lõigatud, ehk siis sul ei ole nagu ühtepidi mitte midagi – ei sadamat, raudteed, lennujaama, ülikooli. Ei asu tsentris ega tõmbekeskuses. Teistpidi on siin kuidagi nagu väga äge, sest see on CNC-de pealinn! Siin on kindlasti kõige rohkem CNC-sid elaniku kohta Eestis, igal aastal ehitatakse mingi uus tootmishoone või suurhall. Tööstust on selle asula suuruse kohta – suurusjärgus 1500 inimest – siin ebamõistlikult palju. Millegagi peab ka siin leiva lauale saama. Ma arvan, et Karksi-Nuia on võib-olla üks ägedamaid näiteid Eestis üldse. Kui sa tahad endale meeldivat elukeskkonda saada, siis pead ka ise sellesse panustama. Ja kui inimesed hakkavad sellest aru saama, siis tulevad kaasa. Meil just avati siin uus pagaritöökoda, kohvikus on soojad saiakesed kogu aeg olemas. Gross avas uue toidupoe.”
Aga tööjõud, kust leiavad ümberkaudsed tootmised, väikeärid ja poed-kohvikud tööjõu?
“Vot see on nagu hästi imelik, et mul ei ole kunagi nii palju ja nii head valikut olnud kui eelmisel aastal. Kas on majanduses päriselt hästi raske olukord või on see piirkond kuidagi atraktiivne.”
Aga robotid? Räägitakse ju järjest rohkem, kuidas need inimeste käest töö ära võtavad?
“Ütleme nii, et ma enne viit kuni kümmet aastat seda väga ei usu. Ja siis ka tuleb ta pigem abiliseks, mitte ei võta üle,” usub Rull. “Inimlikku faktorit ei asenda mitte miski. Aga kui see tehnoloogia tõesti arenebki nii kaugele, siis tekib küsimus, et milleks seda inimest üldse vaja on? Et kui robotid teevad kõike, neil aga teatavasti ei ole vajadusi, siis miks peaksid robotid hakkama inimeste vajadusi rahuldama, kui nad on targemad kui inimesed? Vaata, kui isesõitvad autod hakkasid vaikselt turule tulema, siis ka entusiastid ütlesid, et viie aasta pärast inimest enam ei ole vaja. Kui sa vaatad päriselus, siis kui kaua läheb tegelikult aega mingi asja arendamise ja turule toomisega? Ja kas turg teda üldse lõpuks vastu võtab?
Teine asi on see, et ma isiklikult ei ole väga palju nõus andma arvutitele või robotitele asju ära. Seda hästi lihtsal põhjusel – täna on maailm jõudnud sinnamaani, et inimene enam ei saa isegi käsilülitit ju enam ise välja tõmmata, kui arvuti otsustab, et ta võtab juhtimise üle. Ta saab asja nii üle võtta, et sina ei tee enam mitte midagi, alates pangakontodest, raha kaotamisest, masinate seisma jätmisest, voolu mahavõtmisest. Kõigest, kõigest. See tegelikult on juba väga selline riskitase minu jaoks. Just eile ühe inimesega rääkisime, et tuleb ikka ahjud ja pliidid tagasi ehitada, sest kui siin ühel hetkel otsustatakse, et voolu ei ole, siis mis hakkad peale?
Esivanemate talu
Meelis Rulli peres kasvab kolm last. “Ma olen oma esivanemate talu siin üles ehitanud, kus ma praegu oma perega elan. Tahan, et neil siin lapsepõlv oleks nii äge, et nad tahavad tagasi tulla, mitte ei jookse jäädavalt suurde linna. Mingi eluetapp mujal elada on loomulik, see on arengu ja silmaringi jaoks hädavajalik, aga peaasi et nad tahavad tagasi tulla. Paremat piirkonda laste kasvatamiseks on raske ette kujutada, mu lapsed kelgutavad sama nõlva peal, kus kelgutasid nende vanaema ja vanavanaema.
Ma ise tulen rasketest oludest, olen lapsest peale tööd teinud. Neljandas klassis ostsin oma teenitud raha eest koju uue puldiga televiisori ja seitsmendas klassis emale modernse pesumasina. Kui ema sai talu päranduseks, siis ma algul soovitasin selle maha müüa, et ta saaks normaalse elu peale. Aga ema jäi enesele kindlaks, et kunagi keegi tuleb ja ehitab keegi selle koha ülesse. Nii läkski! See on meie perekonna jaoks ajalooline koht, vanaisal oli ainult üks mõte – et ükskord tuleb jälle see aeg, kus saad ise olla peremees.”
Elust ja ärist
Kagu-Eesti puiduklastri tegevjuhi Hille Lillemägi sõnul ei hakka Meelis Rulliga kunagi igav, sest temaga lihtsalt juhtub asju ja tal on palju lugusid rääkida, näiteks eelmise aasta oktoobrikuine Aserbaidžaanis käik:
“Läksin esimest korda elus ametliku visiidiga kaasa, küll välisministriga, mitte majandusministriga. Välisministril läks Aserbaidžaani presidendiga kohtumine edukalt ja meie käest küsiti, et mis ministriga on soov kokku saada. Minul tekkis küsimus, et kurat, miks ma peaksin ministriga kokku saama? Ma absoluutselt ei saanud sellest loogikast aru. Ja kuidas käib Aserbaidžaanis asi? Minister kuulab ära, mida on mehel öelda ja siis ütleb oma nõunikele, et andke nüüd ettevõtjatele teada, et selle mehega võib äri ajada. Kui välisminister sai presidendiga kokku, siis poole tunni pärast tuli info, et eestlased on teretulnud. Muidu olime neid B2B kohtumisi teinud seal juba neli päeva, ei midagi. See suhtumise muutus käis nagu öö ja päev, järsku. Meil oleks see puhas korruptsioon, seal on see äri loomulik osa. Seal sa ei aja äri äriinimesena, vaid pead kõigepealt saama tuttavaks. Viisakas sõnastus tähendab see, et jooma ära väga palju „teed”– nad ise nimetavad seda niimoodi. Ja kui nad sind siis usaldama on hakanud, siis võib-olla jõuad kuhugi. Eks ma oma eksklusiivsete põrandatega proovin sinna ikkagi saada, sest raha neil on. Need, kellel raha on, nendel on seda tõsiselt palju. Pean tunnistama, et arusaam selle piirkonna kohta on mul väga tugevalt muutunud.
Kagu-Eesti puiduklastri kohta on Meelis Rullil ainult kiidusõnad: „Teen mitmega koostööd ja just see, et kui mingit asja või infot on vaja, siis klastri messenger on kõige kiirem kanal, kus selle saab.”
Kase Factory kaubamärgid:
Tekst: Liana Allas
Fotod: Meelis Rull on aktiivne Kagu-Eesti Puiduklastri liige.
- Puiduklastri külaskäik Kase Factory tootmisesse
- Mööblitootjate konverentsi paneelis
- Estonian Business Hub Seoul
- Kogemuste jagamine TSENTRI koolitusel







