7. veebruari infopäeva kajastus Võrumaa Teataja ajakirjaniku Liana Allas poolt.
Tiigrihüpe Eesti tööstuspoliitikas?
Tavaliselt seostatakse tiigrihüpet IKT ehk info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnaga, aga seekord on riigil tõsi taga tööstuspoliitikaga. “Kui on raske aeg, siis on tööstus vajalik. Kui on äge aeg, siis mitte nii väga vajalik. Kui me täna vaatame majandusdebatte ja arutelusid, siis keegi ei räägi IKT sektorist, kõik räägivad tööstusest,” tõi Võrus 7. veebruaril piltliku võrdluse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) tööstusvaldkonna juht Andri Haran. Ta lisas, et 2017. aastal paberile saanud arengukava ei täitnud oma eesmärki: “Ei leidnud rakendust ühel, teisel või kolmandal põhjusel. Oli valida, kas me ei tegele sellega üldse ja võtame vana paberi sahtlist välja või kirjutame uue. Erialaliit soovis uut kirjutada. Meie ehk MKM oli selle protsessi vedaja, hoidsime sealt eemal kõik poliitilised osapooled. Et see oleks erialaliitude sõnum ja kirjapandud põhimõtted, mida tööstussektor ootab ja mis on need valdkonnad, kuhu panustada tuleb.”
Andri Haran Võrus
Kagu-Eesti Puiduklaster kutsus kõiki huvilisi ümarlaua äärde kohtuma Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööstusvaldkonna juhi Andri Haraniga. Teemaks oli riigi tööstuspoliitika, selle mõju mööblitööstusele ja regionaalne vaade. Kokkusaamine toimus 7. veebruaril Võrus KEIKi majas Direktorite saalis.
“Olen vahelüli riigi ja tööstuse vahel,” sõnas Haran ennast tutvustades. “Majandusandmed aasta kohta saab alati nihkega, 2023. aasta kohta tulevad kuskil veebruari lõpuks. Aga üldiselt – pilt on muutumatu olnud juba mitu aastat. Majandus kukub kaheksa kvartalit järjest, oleme covidi kriisieelses ajas.”
Haran jätkab: “Rasmus Kattai, Eesti panga analüütiku tehtud analüüsi põhjal on meil siin Euroopa keskmisega võrreldes toit ja jook 30% kallim, riided 18%, toidukorv 9% kallim. Ainuke, millega oleme samas hinnas, on energia hind. Rasmus Kattai on ka märkinud, et viimased paar kuud näitavad, et me enam ei kuku tööstusalas, viimane kuu on isegi väikeses plussis” Ning lisab siis, et ka Swedpanga analüütiku Tõnu Mertsina sõnul paistab tunneli lõpus valgus. Aga mis puudutab mööblitootmist, siis see on ikka kerges languses.
Ettevõtjatelt tulnud küsimusele regionaalse ettevõtluse kohta sõnab MKM esindaja: “Poliitika kujundajad on välja mõelnud hoobasid, et regionaalset ettevõtlust arendada ja üles töötada. MKM peab õigeks suunata erinevaid ettevõtlusmeetmeid ja rohkem raha regioonidesse, teine võimalus on suunata EASi ennast rohkem sinna – et oleksid rohkem kohapeal. Selleks on heaks käepikenduseks maakonnakeskused, läbi nende me saame regionaalsesse ettevõtlusesse rohkem panustada.”
Küsimusele projektirahade kohta vastas Haran: “Jah, oleme kursis, et see ei jõua piisavalt ettevõtjateni, sest taotlemine on suhteliselt keeruline. Tegeleme sellega, et teha see lihtsamaks. Ma olen kriitikaga nõus, et kui ettevõtja saab 10 000 eurot ja peab sellepärast täitma kümneid lehekülgi aruandeid, siis ei ole mäng küünlaid väärt.”
Haran peatus korraks oma sõnavõtus ka ettevõtetel: “Eestis on suurusjärgus 140 000 ettevõtet, aga Eesti majandus püsib umbes 1000 ettevõttel. Täna me tunnetame, et meie ülesanne ei ole ainult tippudega tegeleda, vaid kogu Eestit hallata, et mingisugune võrdsuse tasakaal säiliks. Erialaliidud on hakanud paremini oma sõnumit kohale viima, poliitikud on hakanud paremini mõistma, et kui on raske aeg, siis on tööstus hädavajalik.”
Siinkohal küsis Andri Haran saalisolijatelt, mis oli 2022 aastal kõige suurema lisandväärtusega puittoode Eestis, mis teenis kõige rohkem raha? Õige vastus on “Graanul. Puidugraanul oli kõige kasumlikum”
Eesti Tööstuspoliitika 2035 kohta loe 17. veebr 2024 Võrumaa Teataja artiklit.
