Märtsi lõpus võtsid omal käel teekonna Hiinasse ette puidu kompetentsikeskuse TSENTER juht Ants-Hindrek Tiido ja Primewood OÜ juht Meelis Rull. Nüüd on muljed pisut settinud ja mehed nõus jagama kogemust. Loe artiklit Hiina masinatööstusest: Oleme jõudnud olukorrani, kus Hiina ei kopeeri meid, vaid Euroopa kopeerib neid.
Keel ja olme
Ants Tiido: “Suhtlus käis läbi Google Translate’i kogu aeg, sest et nemad inglise keelt ei rääkinud. Hiina keele tõlkisid nad algul esimese asjana vene keelde, ja seda ei juhtunud mitte ühe korra, vaid mitmeid. Nad pidasid meid venelasteks, teistsuguse välimuse pärast olime kogu aeg tähelepanu all. Üldiselt jah, me tegime sünkroontõlget Google Translates. See käib nii, et räägid omas keeles, telefon tõlgib kohe nende keelde. Väga mugav. Mingit keelebarjääri kui sellist enam ei ole, ainult on vaja internetti. Et Hiina minna ja olla seal efektiivne, on telefon ülioluline, et seal üldse saaks kuidagi hakkama keeleliselt ja logistiliselt.” Internet ja kõned mujal maailmas, kui kallis see meie jaoks on, kuidas see sai lahendatud? “Meil oli vaja sinna eraldi SIM-kaarti. Kuna minu telefon toetatab e-SIM-i, siis tellisin selle. E-SIM maksis 17 eurot, piiramatu internet. Igal pool internet, levi, väga hea, mitte mingeid probleeme. See ka, et mingitel USA äppidel on blokk peal, selleks on olemas omad äpid, mis annavad juurdepääsu Google Mapsile ja WhatsAppile, need on need, mida meie oleme harjunud kasutama. See maksis seal kolm kuni viis eurot, et saada juurdepääs ligipääs kõikidele Euroopa või USA äppidele. Nii et tegelikult oli ligipääs olemas kõikidele asjadele, ei olnud kallis. 25 eurot kõik kokku, ja mul oli 24/7 internet olemas.
Ka maksmine on Hiinas väga mugav. Nad maksavad igal pool telefoniga, pole vaja mingit makseterminali. Oma telefoni paned summa, mida sa maksta tahad. Tekib ekraani peale QR kood, müüja skännib sinu QR koodi. Või vastupidi, näiteks müüja paneb summa, mida ta saada tahab ja mina skaneerin tema QR koodi ekraani pealt.
Kohapealne elu on meie mõistes odav, st meie elatustaseme juures on see pigem mugav käia näiteks igapäevaselt väljas söömas. Õhtuti sõime restoranis, taksodega sai väga mugavalt liigelda. Igal pool olid taksod, tellida sai taksoäpi kaudu. Viis eurot oli keskmine taksoarve meil. Hotelli koha pealt niipalju, et viimasel päeval tuli hotelli juhataja meie juurde ja andis oma visiitkaardi ning ütles, et tulite läbi Bookingu, maksite väga palju majutuse eest. Et järgmine kord kui tulete, siis kirjutage mulle otsa, ma saan teile teha palju parema hinna. Järgmine kord kirjutage otse, seda öeldi päris mitmes kohas. Jälle selline harjumatu lähenemine võib-olla meie jaoks, aga nad näevad väga suurt potentsiaali eurooplastes.”
Autod
Ants Tiido: “See, kuhu Hiina oma autotööstusega on jõudnud, on hirmuäratav. Enamus autosid on täiselektrilised, äärmisel juhul pistikhübriidid. Nädala jooksul nägime kokku 10-20 Euroopa autot. Hiina autode sõidumugavus, nii palju kui meie nendega sõitsime, oli väga hea. Mitte ühtegi halba sõna. Täiselektrikatel on läbisõit ühe laadimisega kuskil 500-600 kilomeetrit, ehk siis väga võimekad. Laadimisjaama saad nö tasuta kaasa, see paigaldatakse sulle otse korterisse. Igal kortermajal on parkimiskohad oma elektri ja laadimiskohtadega. Laadimisvõrgustik on seal täielikult välja arendatud. Elektriautodele üleminekuga on õhk linnas palju puhtam, vaiksem samuti. Kui varasemalt olid sisepõlemismootorid, siis olid autod nii ära jaotatud, et pooled autod said sõita paariskuupäevadel, teised paaritutel kuupäevadel. Ei saanud iga päev sõita, sest linnaõhk oli väga saastunud.”
Meelis Rull: “Linn on täis ainult elektriautosid, kõike juhitakse nii, et ummikuid ei ole. Need tehased, kus meie käisime, olid tehnilise baasi poole pealt vähemalt sama kõrgel tasemel kui Euroopa tehased, kui mitte juba paremad. Tööd tehakse kindlasti palju rohkem, kõik on väga puhas, korras, sujuv, turvaline.”
Ants Tiido: “Kuskilt see autotööstus tippu on tõusnud, Hiina autotööstus on kolm korda suurem kui Euroopa kogu autotööstus kokku. Nende võimekus on toota suures mahus ja kvaliteetselt, on suured meeskonnad ja kompetents. Hiina autosid tuleb Euroopasse, ka Eestisse. Volvo, suur korporatsioon, on alates 2010. aastast Hiina omandis. Nägin uut Volvo üheksakohalist täiselektrilist bussi, mida veel Euroopas ei müüa. Ka taksod on peamiselt elekrilised või siis hübriidid. Põhimõtteliselt iga inimene võib oma autoga inimesi vedada, ühistranspordi teenust pakkuda. Neil on omad äpid selleks, nagu meil näiteks Bolt.”
Meelis Rull: “Mina tahtsin Hiina minna sellepärast, et mul üks sõber toob autosid maale ja nüüd hakkasid nad tooma ka hiinlasi. Tema sõnul on tänane Hiina autotööstus Euroopast neli kuni kuus aastat eest. Kas ma endale selle info valguses ostaksin Hiina auto? Jah, vabalt. Hiinas oli paar aastat tagasi veel 150-180 autotootjat, tänaseks on neid suurusjärgus 130. Päris karm reha, konkurents toimib. Kõik tahavad ellu jääda. Selles kohas, kus meie olime, elab 19 miljonit elanikku, Eesti mõistes umbes sama mis Viljandi. Kõigil on elektriautod, aga me ei näinud mitte ühtegi, mis oleks tee peale jäänud. Ainus auto, mis oli hätta jäänud ja mida nägime, oli treileri peal olev Porsche – Euroopa auto oma bensiinimootoriga. Julgen hetkel väita, et võid siin Euroopas müügimehena Hiinat mingi aeg veel maha teha, aga see negatiivne promo enam ei päästa. Hiina tuleb nagunii.”
Majandus
Ants Tiido: “Hiinlased otsivad agressiivselt uusi turge, Euroopa on üks suund. Ma arvan, me näeme neid muutusi lähiaastatel. Palju on juttu olnud, et kui palju saab Hiina tehnoloogiat usaldada, samuti on etteheiteid kvaliteedi osas. Siin kodus võibki nii tunduda, aga kui kohapeale lähed, nendega suhtled, näed päris olukorda, siis see negatiivne hoiak muutub. Eks hiinlased ise on oma varasema toodanguga kvaliteedi mainet eurooplaste hulgas kõvasti kaotanud, seda taastada on keeruline. Aga nad näevad väga palju vaeva selle muutmiseks. Meil õnnestus käia mitmes ettevõttes, tuldi autoga hotelli ette järgi ja viidi kohale. Tehti tehase tuur ja mis oli kõige harjumatum, võrreldes Euroopaga – igal pool võis filmida. Meil üldiselt ju ei lubata.” Meelis Rull täiendab: “See naisterahvas, kes meile tehases ringkäiku tegi, tema selgitas seda nii: “Me teeme siin update´e ehk uuendame iga kolme nädala tagant.” Seda võib tõlgendada nii, et niikaua, kui teie, eurooplased, selle üles filmite, järgi teete, tootmisse annate, ära toodate ja müüki panete, oleme meie teinud viis uut mudelit. Nad näevad, et me ei ole enam konkurendid.”
Ants Tiido: “Nende eesmärk on muuta meie mõttemaailma selles osas, et see Hiina, mis või kes nad olid, et seda nad enam ei ole. Kindlasti on ka neid tootjaid, kes teevad jätkuvalt madalama kvaliteediga asju, aga on väga palju neid, kes toodavad kvaliteetselt.
Teine asi on teenindus – kui me räägime masinate, toodete klienditeenindusest, siis nad on 24/7 põhimõtteliselt kättesaadavad läbi Whatsappi või läbi mille iganes. Nad on nõus kohe vastama, juhendama, lahendama, kui on mingi probleem. Nad on aru saanud, mis on olnud nende probleemid Euroopa turul.”
Juba eelmise aasta augustis toimunud konverentsil “Mööblitööstuse väljakutsed 2025” rääkis Tartu Ülikooli majandusteaduskonna rahvusvahelise ettevõtluse professor Urmas Varblane, et aastaid on maailm Hiinasse viinud oma tellimusi, teadmisi, infot, seadmeid, materjale – et seal toota odavamalt. Hiina on sellest õppinud ja kasuliku teadmistepagasi enda kasuks pööranud. Nüüd on Hiina valmis vallutama maailma, just majanduslikus mõttes.
Tekst: Liana Allas
Fotod: Ants-Hindrek Tiido
