Ühistegevuse arendamisega on Kagu-Eestis tegeldud alates 2004. aastast

Esimeses lähenemises viidi läbi Tartu Teaduspargi, Tartu Linna ja AS Wermo eestvedamisel puidusektori ettevõtetele suunatud ühisprojekt “Puidu- ja mööblisektori ühisturustuse ja ekspordi toetamine”. Projekti raames intervjueeriti 40 ettevõtet üle Eesti. Küsitluse analüüs näitas, et ettevõtted on valmis ühistegevuseks turustuse, koolituse ja reaalse majandusliku koostöö vallas. Nimetatud projekti raames viidi ettevõtetele läbi tootmise juhtimise koolitus, neli ettevõtet alustas majandusliku tegevust AS Wermo juhtimisel. Koostöös valmisid elukondliku mööbli komplektid Inglismaale kaubandusketti Next.

Projekti käigus sai selgeks, et ettevõtted on valmis klastrialaseks ühistegevuseks ja reaalse majandustegevuse käivitumine on võimalik juhtettevõtte toel. Laiem klastriinitsiatiiv vaibus seoses toetusmeetmete puudumisega jätkuprogrammideks.

2005. aastal käivitati Võru Maavalitsuse eestvõtmisel projekt „Kagu-Eesti Puiduklaster“.

Koostööpartneriteks olid Põlva Maavalitsus, Põlvamaa Arenduskeskus, Valgamaa Äriinfokeskus, Võrumaa Arenguagentuur, Lõuna-Jüütimaa Regionaalne Äri- ja Arengukeskus ning kakskümmend viis puidu- ja mööblitööstuse ettevõtet. Projekti käigus viidi läbi koostööpertnerite vahel mitmed töökoosolekud, korraldati Lõuna-Jüütimaa Arenduskuse eestvedamisel koolitusreis Taani, toimus seminar puiduklasti võimalikust edasisest ülesehitusest ja tegevuset ning valmis klastri tegevuse toetuseks veebileht. Projekti käigus ei moodustatud klastriorganisatsiooni. Projekti lõppedes jätkus klastriinitsiatiiv klubilisel põhimõttel toimiva juhtimisstruktuuriga. See osutus aga oluliseks veaks, sest organisatsiooni puudumine viis aktiivse klastritegevuse hääbumiseni. Veebileht toimis aktiivse suhtluskanalina aasta jooksul. Rahaliste vahendite vähesus, mis baseerus ainult klastriosaliste omafinatseeringul, ei võimaldanud käivitada mõjukaid ja mahukaid ühistegevusi. Järjekordselt sai klastriinitsiatiivile saatuslikuks jätkuprogrammide puudumine. Kaudselt mõjutas klastri käivitumist ka 2006. aastal alanud majandustõus, kus ettevõtetel polnud enam aega tegeleda ühistegevusega, sest tellimuste kasv sundis keskenduma oma tootmismahtude suurendamisele.

2009. aasta lõpus koondus Võrumaa Tehnoloogiainkubaatori eestvõtmisel kaksteist puiduettevõtet, et kutsuda ellu reaalselt tegutsev puiduklaster.

Aastatel 2009 – 2010 toimus Kagu-Eesti Puiduklastri väljaarendamise  projekt, mis viidi läbi Euroopa Regionaalarengu Fondi (2007-2013) rahastusel ja EAS toel. Loe täpsemalt Kagu-Eesti Puiduklastri väljaarendamine 2009 – 2010

2010. a töötati välja Kagu-Eesti Puiduklastri strateegia 2010.-2014. aastaks. Väljatöötatud strateegia elluviimist takistas eelkõige püsiva baasrahastuse ja arendusjuhi puudumine.

2015. aasta novembrist käib töö piikondlike algatuste tugiprogrammi toel

2015. aastal astus Kagu-Eesti Puiduklaster partneriks SA Võrumaa Arenguagentuuri juhitavale piirkondlike algatuste tugiprogrammi projektile „Kagu-Eesti Puiduklastri arendamine“.

Projektile saadi rahastus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) kaudu ning projekt on klastri tegevust uuesti aktiivsemaks muutnud. Projekt võimaldab osaliselt rahastada klastri tegevuskulusid ja palgata arendusjuhi. Projekt kestab 2019.a lõpuni.

 

 

Galerii: Võrumaa Teataja, 21.10.2010 Inno Tähismaa “Ettevõtjad asutasid puiduklastri” ja 21.10.2010 Lõunaleht Maarja Pakats “Puiduklaster sai ametlikult rohelise tule”, foto: Urmas Paidre

Võrumaa Arenguagentuuri infoleht talv 2010: Kagu-Eesti Puiduklaster lükkus hoogsalt käima